Me olime “need” fotostuudio kliendid
Käisime jälle fotostuudios Kadri juures pildistamas. Põhjuseid leiab ju alati. Perefotod on nii armsad ka. Seekord tähistasime Katarina aastaseks saamist ja ühtlasi tahtsin ma teadlikult olla ise vahelduseks pildistatava olukorras. Ise pildistades unustad ju kiiresti, et ega see stuudiosse tulek on kättevõtmise asi küll. Esialgu tundus näiteks raske leida sobivat aega Katarina päevaplaanis, edasi aga kaasavõetavaid riideid. Natuke garderoobis tuulates valisime siiski sobivad kostüümid. Ei midagi peent, aga siiski natuke läbi mõtlema pidi. Ühe sõnaga valmistasime end ette ja häälestasime rõõmsaks tunnikeseks stuudios.
Kõik Katarina kleidikesed jäävad aga ootama järgist korda stuudios, sest peale 15 minutit selgus, et just meie olemegi praegu need “rasked” kliendid fotostuudios, keda oleme Kadriga naljatledes ette kujutanud. Ühe sõnaga pere kõige pisem liige lihtsalt ei olnud õnnetu näoga vaid ta hakkas kohe väga ilmekalt suurte pisaratega nutma kui välkude lähedusse sattus. No vot ja proovi siis saada seinafotot:)
Sarnastes olukordades olles olen ennast alati fotograafina tundud kuidagi süüdi, tahaks ju armsast perekonnast lõpptulemusena esitada mitmeid laia naeratusega fotosid. Täna aga mõistsin, et vanematel on veel keerulisem. See on võrreldav näiteks olukorraga, kus tekitad veeuputuse oma alumistele naabritele - endal on kodu küll rikutud, kuid alumisest on veel rohkem kahju. Aga mis ma siin ilmaaegu patran, pole ju otseloomulikult asi üldsegi nii hull, sest fotosid üle vaadates jääb mulje nagu oleks ikkagi olnud just selline fotostuudiotund nagu unistasime: fotodel on kõik rõõmsad ja ilusad. Fotosid jõuab lihtsalt nii palju klõpsida, et üldmulje jääbki naeratav.
Kokkuvõtteks õppisin enda jaoks edaspidiseks seda, et peamine on valida selline aeg, mis sobib beebi päevaplaaniga. Parimad ajad on kas kohe hommikul või siis juba päris õhtul, sest siis jõuab beebi kindlasti päeva jooksul magada.
Stuudiosse jõudes tundub, et tuleb anda beebile natuke aega stuudioga tutvumiseks. Pildistage esimese 15 minutiga nii palju erinevaid kaadreid kui võimalik. Võib olla, et beebile jõuab kogu see “kummaline koht” väikese viivitusega kohale ja siis on juba raske teda maha rahustada, rääkimata naeratamisest. Äärmiselt oluline on olla vanemana ise aktiivne välja pakkuma nö koduseid naeruvõtteid või selekteerima fotograafi poolt pakutavaid lahendusi. Samas ei soovitaks kiirustada sessiooni katkestamisega. 5 minutit “välguvaba” aega võib anda lõpuks ka beebi naeratused. Olgu siis neid kasvõi paar-kolm, sest fotograaf tabab need enamasti.
Ühtlasi julgustab tänane kogemus mind utsitama fotostuudiosse tulema ka neid vanemaid, kes pelgavad ülaltoodud olukorda sattumist. Vaatamata sellele, et jääb tunne, et laps ju ei naeratanud mitte kordagi, siis on väga suur tõenöosus, et ilusad fotod tulevad ikkagi. Isegi kui kokku oli kaks naeratust, siis üks neist õnnestus kindlasti fotole saada!